esmaspäev, 6. juuli 2015

YES ja tagasi koju

Juba üle nädala on möödas viimasest postitusest ja vahepeal on juhtunud lihtsalt nii palju. Esmaspäeva hommikul kella 6.15 ajal viis Jerry mu ära rongijaama. Mu rong läks alles 6.46, seega oli pool tunnikest oodata. Istusin seal ja surusin endal võileiba alla, üldse isu polnud, aga midagi tuli ikka süüa. Siis kui mu rong lõpuks tuli, otsustasin kõndida väljas viimase vagunini, sest seal istusid teised võpid ja ma mõtlesin et poole lihtsam on kõndida õuest kui seal rongi sees oma kohvrga ringi kolada. Tavaliselt tuleb piletikontrolör igas peatuses välja ja vaatab, et kõik rongi peale saaks enne kui annab märku edasi sõita. Seekord aga ei tulnud ja nii ma leidsin end olukorrast kus ma olin 2 m rongiustest ja need läksid mu nina ees kinni. Paaniliselt klõpsisin seda nuppu seal veel, aga kasutult, rong sõitis minema ja ma jäin üksi sinna perroonile seisma. Esimene mõte oli, et no mis ma nüüd siis teen? YFU oli mulle pileti ju selle rongi peale ostnud. Helistasin siis neile sinna, et teada anda mis olukord on. Rääkisin kokku mingi 5 erineva inimesega. Lõpuks otsustasin lihtsalt ise osta uue pileti ja järgmise rongi võtta. Malin (YFU Rootsi peategelane) helistas mulle täpselt siis kui pidin Lundis rongi vahetama ja no pole just kõige lihtsam üritada rongis liigelda kahe raske koti ja kohvriga ning üritada samal ajal veel telefoniga rääkida. Aga kõik läks hästi, jõudsin oma lennukile, sain oma 4 kilo raskema käsipagasiga ilusti läbi sealt. Muidu lätlased alati ütlevad, et eestlased on jube aeglased, oi kuidas nad mind kirusid seal rongis kui ma maha jäin. Tüüpiline eestlane, istub tükk aega varem rongijaamas ja siis jääb ikkagi rongist maha, sest kõnnib liiga aeglaselt rongi peale.
Põhikorraldajate selfie kogu selle rahvamassiga.
Lend Berliini võttis 55 minutut, üsna lühike lend. Olime mingi kella 10 ajal juba kohal. Siis pidime ootama seal teiste maade yfukaid. Ja kaua me lõpuks kokku ootasime?  6 tundi. Norrakate lend jäi tund aega hiljaks ja siis oli bussidega ka veel mingi jama. Lõpuks mingi poole kuue ajal olime alles laagriplatsis, laager toimus Werbellinsees, sinna oli Berliinist natuke üle tunni bussiga sõita. Ega siis kohapeal minu probleemid ei lõppenud, kõik said endale ümbrikud, kus sees oli nende nimesilt, kojusõiduinfo ja kõik see. Minu ümbrikut ei suudetud üles leida. Bussi juures öeldi, et mine küsi infolaua juurest, infolaua juures öeldi, et mine otsi reisilaua juurest. Lõpuks seal reisilaua juures kümme vabatahtliku lihtsalt käisid kaste läbi, et mu ümbrik üles leida. Ja lõpuks leitigi, täpselt õhtusöögi ajaks. Viisime siis oma kohvrid tuppa ära. Ma olin samas toas Kristi, Mirelli, Hele ja Triinuga. Mirell ja Kristi käisid minuga ju Rootsis vahetusaastal ja Triin ja Hele käisid Belgias.
Peale õhtusööki oli welcoming ceremony, kus meile räägiti reeglitest ja üldiselt. Pärast seda oli nagu igal õhtul seal ka YES Lounge, kus üle 16-aastased said käia õlut joomas ja tantsimas.
Teisipäeval oli hommikusöök kella 8 ajal. Söömisega polnud asi eriti hästi ära planeeritud, sest söömiseks oli ainult pool tundi ja ilmselgelt on seda liiga vähe 640 inimese jaoks. Pealegi oli süüa vähe ning ainult kolm korda päevas. Lõunasöögi ja õhtusöögi vahel läks kõht juba väga tühjaks ja peale õhtusööki samuti.
Meie YES pilt
Peale hommikusööki oli avatseremoonia, kus räägiti täpselt samu asju mis eelmise õhtu tervitustseremoonial, aga oli vaja uuesti üle käia nendest asjadest, sest paljud õpilased olid kohale jõudnud alles hilja esmaspäeva õhtul ja polnud tervitustseremooniat näinud. Siis oli meil kodugrupp. Meil Eestist olid nendeks juhtideks seal Sandra, Henri ja Marro. Sellele järgnes lõuna ja siis YESi pildi tegemine, mis oli ülilõbus, selline YFU spirit oli seal. Pärast seda oli meil veits vaba aega, siis oli esimene workshop, siis jälle kodugrupp, kus rääkisime möödunud päevast. Õhtusöök, vaba aeg ja ühine loeng. ja pärast seda sai kas vabaajategevusi teha või YES Lounge'i minna.
Kolmapäev möödus peaaegu samamoodi. Hommikusöök, ühine loeng, workshop, lõuna, vaba aeg, workshop, kodugrupp, õhtusöök, vaba aeg, ühine loeng, vaba aeg.
Neljapäevane päev oli sisustatud mega activity'ga. See algas kohe peale hommikusööki. Meid oli ära jagatud nii öelda väljamõeldud "riikidesse" ning meile ainti riigikirjeldused. Siis jagati meile ülesanded. Kes on riigijuhid, kes suursaadikud, press, valitsus, tavalised kodanikud. Mina sain pressi koos nelja teise õpilasega. Meie tööks oli siis nagu ajalehte kirjutada seal. Esimesed paar tundi olid üsna huvitavad, siis muutus asi igavaks. Hullemaks tegi asja see, et ma olin seal grupis ainuke kes ei rääkinud saksakeelt. 30 inimest grupis ja ma olin ainuke. Tihtipeale läks nende jutt saksakeelseks üle ja lõpuks ma ei viitsinud enam paluda ka neid, et äkki võiks inglise keeles rääkida. Sakslasi on seal 500-st õpilasest umbes 100 ning neid Saksamaal käinud õpilasi on ka veel meeletu kuhjaga. Aga eestlased on oma arvu poolest teisel kohal sakslaste järel, meid on mingi 40. Igatahes olin ma jubeõnnelik kui need esimesed 4 tundi mega activity'st läbi said ja lõuna tuli. Pärast lõunat oli meil veel 4 tundi seda mega activity't, aga siis meid jaotati teistesse gruppidesse ja siis me tegime mingit väitluse moodi asja.  Siis oli veel kodugrupp ja sellele järgnes õhtusöök. Peale õhtusööki oli lõputseremoonia ja siis pidu. Me paljude eestlastega magama ei läinudki sel ööl. Kuna hommikul ootas ju ees 30 tundi bussisõitu. Plaan oli bussis magada. Nii ta siis läks, kella viie ajal käisin veel korra pesemas ära, siis pakkisin veel kohvri, koristasime natuke ja kell 7 sai juba hommikusööki.
Kella 9 ajal kogunesime bussi juures, kõik olid mingi üliväsinud. See bussisõit polnud tegelikult üldse nii jube kui ma kartsin ja kui meile räägiti, eriti kuna ma lihtsalt magasin enamuse sellest maha. Mul õnneks pole probleeme bussis magamisega. Tegelikult oli see bussisõit ka üliäge kogemus. Eriti kui me tegime 40 inimesega Poolas mäkipeatuse ja siis kõik võisid tellida endale u 7 euro eest ning yfu maksis kinni. Tegime veel mingi mälumängu Eesti kohta. 50 küsimust, enamasti nende viimase aasta uudiste kohta. Ma pole eesti uudistega end eriti kursis hoidnud, seega mul polnud õrna aimugi, mis siin roimunud on.
Poola kaubanduskeskuse juures tagasi bussi minemas
(pildi autor on Mirell).
Õhtul kella 19 ajal tegime  veel peatuse mingi väikese kaubanduskeskuse juures Poolas. Saime seal ise veidike ringi käia, vabatahtlikud ostsid meile süüa ja siis veel mängisime seal parkla kõrval. Saime veits imelikke pilke kohalikelt, aga meile on see ju lubatud, oleme yfukad. Kella kümne ajal sõitsime edasi. Ma magasin praktiliselt terve öö. Hommikul kell 8 käisime Leedus bistroos söömas. Surusin endale mingi prae alla seal kell 8, üldse isu polnud, aga meil rohkem toidupeatusi planeeritud ei olnud. Siis tegime vahepeal veel ühe merepeatuse Lätis, aga ega väga aega ujuma minna polnud. Kui üle Eesti piiri sõitsime, siis pool bussi lihtsalt lahistas nutta. Kell 14 olime Pärnus, seal sai veel hüvasti jäetud teiste võppidega ning leidsin oma pere üles. Käisime perega veel söömas ja Lemme rannas ujumas. Täiega imelik on nii palju eesti keelt kuulda jälle. Eesti keeles kartulisalatit tellida oli lihtsalt nii imelik. Aga üldiselt on tunne nagu ma poleks päevagi ära käinud. Elu läheb lihtsalt edasi sealt kus see pooleli jäi. Mõned asjad tundusid teistmoodi (kas meil on alati üks vannitoa sein sinine olnud?). Mõned sugulased käisid ka meie poolt läbi ja siis õhtul kui plaanisin lahtipakkima minna sain suure üllatuse osaliseks. Üks auto keeras meie maja ette ja neli minu parimat sõpra tulid tordi ja õhupallidega siia. Istusime siis nendega õues kuni kella 12-ni. Rääkisime lihtsalt meeletult palju.
Pühapäeva hommikul ärkasin kurguvalu, nohu, köha ja palavikuga...juhtub kui pea nädal otsa pole korralikult magada saanud. Siiski oli see YES lihtsalt üks üliäge üritus ja see bussisõit ka. Aga hea on jälle kodus olla. Ma lõpetan selle ülipika ja ilmselt ka oma viimase postituse suurepäraste piltide ja videoga, mis on tehtud rootsi vabatahtliku Jonatan Högströmi poolt.

Henri ja Marro hoiavad eestlaste maine kõrgel ja teevad
meile hommikuvõimlemist.



Kõik eesti võpid ja sõpid (sissetulevad õpilased)


Neljapäeva õhtul toimus ka vabatahtlike ja õpilaste
vaheline jalkamäng.

Minu kallid rootslased (jällegi nii võpid kui sõpid)




pühapäev, 28. juuni 2015

Viimane postitus Rootsi pinnalt

Neljapäeva õhtul andsin oma host-perele lahkumiskingi ka üle ära ja nad olid selle üle väga õnnelikud. Mia hakkas peaaegu heameelest nutma ja korrutas mulle tuhat korda aitäh aitäh aitäh ja kallistas ka päris mitu korda. Olin suutnud veel täpselt tema lemmikvärvi ka võtta, selline klassikaline helelilla sirel.
Neljapäeva öösel oma kohvrit vaadates jäin mõtlema, et kas ma oma punase topi ikka pakkisin ära, keerasin siis praktiliselt terve kohvri ümber, vaatasin veel kõik kapid läbi ja no ei leidnud. Siis lõpuks tuli meelde, et ma saatsin selle juba mai alguses perega koju tagasi...siis otsustasin, et on vist aeg magama minna.
Reedel oli siis sõpradega lahkumispidu. Käisin veel hommikul A-F-i poolt läbi, et temalt ühte ilusat kleiti laenata õhtu jaoks. Ylva oli ka seal ja nad küpsetasid parajasti kooki. Vaarika-kookose kook, mis tuli ülihea lõpuks. Siis käisin veel poest läbi, et kaalukomme osta õhtu jaoks (need peavad igal rootsi peol olema). Õhtul olime siis A-F-i basseinimajas. Grillisime, rääkisime, nagu ikka. Nad palusid mul ette valmistada viktoriini enda kohta ja ma siis mõtlesin välja 20 küsimust, nende hulgas nii lihtsaid kui ka raskeid küsimusi. Kõige paremini mu sõpradest tunneb mind Ylva, aga A-F jäi napilt teisele kohale. Nad olid sellise mängu ka ette valmistanud, et igaüks kirjutas parima mälestuse minuga ja parima asja minu juures ja siis nad lugesid üksteise omad ette ja ma pidin ära arvama kes millise kirjutas. Nad olid mulle väga armsa lahkumiskingi ka teinud. Selline suur ära raamitud kollaaž ja siis sinna taha olid nende nimed kirjutatud. See oli lihtsalt nii ilus. Kindlasti panen selle kodus seinale. A-F-i isa lubas selle mulle postiga saata, et ma seda lennuki peale kaasa ei peaks võtma, kohvrisse poleks see nagunii mahtunud.
Laupäeval olin üksi kodus, Mia töötas, Jerry tegi suvilas tööd ja Gabbe läks sõbra perega kuhugi mängumaale. Mulle see täitsa sobis, sain rahulikult veel oma kohvri ära pakkida...kes teab juba mitmendat korda, aga seekord on see lõplik. Ühe 5-kilose paki jätan veel siia ka.
Pühapäeval käisin veel A-F-i ja Sophiaga ratsutamas. Eslövist on kõigest mingi 10 min sõita nende tallini. Ma ei mäleta kuna ma viimati hobuse seljas istusin, aga päris hästi läks. Mingi kolm tundi olime seal, siis tulime koju tagasi.
Siiamaani ei tundu reaalne see kojutulek. Tänane päev ei tundu absoluutselt viimase päevana Rootsis. Ma ei oskagi kommenteerida oma emotsioone, kõik tundub nii tavaline. Mingit lahkumistunnet pole, mulle lihtsalt ei jõua kohale see, et nüüd ma ei näe enam oma sõpru nii tihti kui tahan ja ei saa sõita soovi korral Malmösse või jalutada Eslövi vahel ringi. Rongisüsteemi jään ka igatsema, siin käivad rongid nii tihti ja peaaegu 24/7, on ainult paar tundi öösel kui rongid ei sõida. Vaatasin ükspäev kuidas Tartust Paunkülasse saada ja nähes kui harva need bussid käivad tuli tõsine Skånetrafikeni igatsus juba peale.

Mina seisan oma kingitusega ja pean kõnet
(vähemalt üritan).

See hetk kus ma oma kingi sain.

Mu suurepärased sõbrad.


neljapäev, 25. juuni 2015

3 päeva veel järel...

Ylva südamerabandust saamas
allveelaevas.
Sellest tuleb väga lühike postitus väga lihtsal põhjusel...ma pole midagi erilist viitsinud teha sellel nädalal. Pühapäev, esmaspäev ja teisipäev möödusid kõik suht ühtemoodi. Klassikaline suvevaheag, ärkad kuskil lõuna ajal ja siis ei tee päeva jooksul midagi produktiivset. Pühapäeval koristasin veidike, esmaspäeval käisin ostsin enda vahetusperele lahkumiskingiks sireli, sest Mia on kogu aeg rääkinud kuidas talle sirelid meeldivad ja ma mõtlesin, et suvilas ju ruumi on natuke, võivad selle ju sinna istutada. Teisipäeval pesin veel pesu ja pakkisin jälle kohvrit, mis valmistab täielikku peavalu. See kohvri pakkimine on reaalselt vahetusaasta raskeim osa.
Kolmapäeval mõtlesime Ylvaga, et aitab kodus istumisest, lähme välja ja teeme midagi. Otsustasime Malmösse tehnika muuseumisse sõita. Sinna alla 19-aastastel oli nagunii tasuta sissepääs. See oli päris huvitav tegelikult. Ülemisel korrusel sai ise igasugu asju teha ja proovida, umbes nii nagu Tartu Ahhaa keskuses. Siis alumistel korrustel oli igasugu transpordivahendeid läbi aegade. Autodest lennukite ja allveelaevadeni välja. Allveelaevas sai sees ka käia. Ylvale see küll väga ei meeldinud, sest ta on väike klaustrofoobia. Siiski käisime läbi selle allveelaeva. Päris mitu tundi olime seal teadsumuuseumis kokku, pärast seda käisime veel söömas ja siis sõitsime koju tagasi.
Täna pole ma midagi erilist teinud ja pole plaanis teha ka. Alguses mõtlesin, et võiks reedese lahkumispeo jaoks koogi küpsetada, aga A-F ütles et ma ei või ise oma lahkumispeoks torti teha, ta teeb selle ise. Homme siis jah pean sõpradega lahkumispeo ja siis nädalavahetusel kui ilm on kena lähen A-F-iga ratsutama.
Üldiselt jah, ainult loetud päevad on jäänud ja ma tunnen, et tahaks juba koju. Üleeile saatsin Ylvale pildi oma toast Eestis ja selline koduigatsus tuli seda pilti vaadates peale, oleks lihtsalt tahtnud oma eesti voodisse pikali heita. Esmaspäeval sõidan ära Saksamaale YES-ile ja see saab kindlasti äge olema, ma üldse ei kahtlegi selles, aga hetkel pole ma lihtsalt üldse "excited" selle üle, parema meelega lendaks otse Eestisse ja siis läheks alles paari nädala pärast Berliini laagrisse.

Tehnikamuuseumis

laupäev, 20. juuni 2015

Midsommar ehk rootslaste jaanipäev

Mina oma pärjaga.
Kolmapäeval me A-F-iga midagi väga produktiivset ei teinudki, vedelesime teleka ees diivani peal ja tegime The Hobbit maratoni. Neljapäeval see eest olime ülitublid ja koristasime terve maja ära, sest ta vanemad tahtsid, et midsommariks kõik kena oleks. See võttis meil kokku pea kolm tundi ja arvestades seda, et me magasime kaua ja sõime hommikusööki alles kella kahe ajal, siis ega me enne kella kuute maha istuda ei saanud. Muidugi mis me ülejäänud õhtuga tegime? Istusime teleka ees, sõime igast head ja paremat ning vaatasime filme. Mida rohkemat suvevaheajast tahta? Õues oli sellime vihmane ja jahe ilm, seega polnud tahtmist õues midagi ette võtta.
Mulle täiega meeldib see nende metsamajake, sest see on täpselt selline kohake mida võib ette kujutada Astrid Lindgreni raamatuid lugedes. Näiteks Bullerby lastes on juttu sellest vähipüügist, mis augustis on. A-F-i majakese kõrval on neil vähitiigid, kus nad samuti iga august vähke püüavad. Nende pere on lihtsalt nii klassikaline rootsi pere, et ma tõesti kahtlen, kas enam rootslaslikumaks saaks minna. Ükskõik mis tuntud asi rootslaste kohta võtta leidub kindlasti nende juures. Põdrajahi harrastamine? Jaa. Midsommaril midsommarstång'i tegemine ja selle ümber tantsimine? Jaa. Augustis kräftskiva pidamine? Otseloomulikult. Kõiki neid asju oma vahetusperega teha ei saa, sest me ju elame korteris ja pole võimalik ise kuhugi näiteks vähke püüdma või jõulukuuske tooma minna.
Minu pärg.
Reede oli "midsommars afton" ehk siis "kesksuve õhtu" kui otse tõlkida. Tähistatakse suvist pööripäeva. Üks tuntumaid rootslaste kombeid on see tüdrukute 7 lille korjamine ja üle 7 aia ronimine, see on Eestis ka üsna tuntud, aga pärineb siiski Rootsist. Traditsiooniliseks toiduks on heeringas ja värsked kartulid koos hapukoore ja murulaugu kastmega. Magustoiduks kindlasti maasikad koorega. Üks väga tähtis asi on midsommarstång, mis on selline risti moodi, kaselehtede ja lilledega kaunistatud, üsna kõrge ja siis selle ümber tantsitakse. Keda huvitab milline see välja näeb võib siit vaadata. Üldjoontes sarnaneb see päev väga meie jaanipäevale.
Ma olin midsommari ajal oma host-perega. Reede hommikul käisime A-F-iga nende metsamajakese juures lilli korjamas ja tegime endale pärjad ning siis ma sõitsin see pärg peas rongiga koju. A-F-i pere kutsus mu endaga midsommarit tähistama, aga ma olin juba oma vahetusperele ära öelnud, et tulen nendega suvilasse. Me tegime ka oma väikese midsommarstång'i, aga selle ümber tantsimine jäi ära. Tõime ka eesti musta leiva, põdravorsti ja kilud välja. Põdravorsti ja leiba teistele vist väga ei jagunud, ma sõin enne suurema osa ära kui nad jaole said. Kilud mulle endale ei meeldi ja kuna mu host-pere ei söö üldse kala, siis ega need neile ka niiväga meelt mööda polnud.
Laupäeval pakkisin oma kohvrit...lihtsalt kohutav. Ma suudan kõik oma asjad ära mahutada, aga mõned kilod on üle. Ilmselt katsun võimalikult palju riideid selga panna, päris suure hunniku tõstsin juba kõrvale ka neid riideid, mis ma ära annetan ja koju kaasa vedama ei hakka. Ma tõesti paari lisakilo pärast ei raatsi hakata lisapagasi eest maksma, küll ma kuidagi ära mahutan need. Ühe kasti pean ikka siia vahetuspere garaaži või kuhugi jätma, sest see kunstitunnis tehtud savist pea on ikkagi liiga raske ja võtab liiga palju ruumi, et see kohvrisse toppida.

Ma leidsin ühelt rootsi lehelt hea inglise keelse video midsommari kohta. Kellel huvi võib pilgu peale visata.


kolmapäev, 17. juuni 2015

Liseberg

Reedel oli mu viimane koolipäev. Kogunesime 8.45 klassis ja saime oma hinnetelehed kätte (mitte et ma juba oleks saanud selle kooliassistendi käest), fikatasime ja ajasime niisama juttu ning kell 9.30 oli aulas lõpuaktus. Ega seal midagi niiväga erilist polnud, lauldi, räägiti veidike, anti stipendiume välja jne. Peale aktust istusime veits veel raamatukogus, sest A-F-il ja Ylval olid viimase minuti labori raportid bio jaoks ära vaja teha. Mul nagunii kodus midagi erilist plaanitud polnud, seega mõtlesin et ootan A-F-i ära ja saab koos koju minna.
Jõudsin kodus 10 min olla kui A-F kirjutas, et ujuma ei taha minu poole tulla? Ma siis viskasin bikiinid ja käteräti kotti ja läksin A-F-i juurde. Leidsime tal külmkapist veel jõuludest järgi jäänud Julmusti ning eelmisel päeval tehtud võileivatorti. Sõime siis veidike, otsisime üles päevitustoolid ja kummirõngad basseini jaoks. Paar tundi hiljem tulid Sophia ja ta õde ka kohale ja tõid jäätist kaasa. Ujusime ja päevitasime kuni õhtuni.
Laupäeval sõitsin A-F-i perega nende metsamajakesse, seesama koht kus me detsembris jõulukuuske tulistamas käisime. Teepeal korjasime Ylva ka peale. Kuna laupäeval oli üliilus ilm, siis otsustasime sõita ratastega teisele poole järve A-F-i tädi juurde. Neil on paat seal ja me tegime väikese tiiru järve peal. Pärast pakkusid nad meile jäätist ja kooki ka. Fikatasime siis seal veidike ja ajasime juttu nendega. Nad veel mäletasid mind detsembrist. Pärast kodus aitasime õhtusööki valmistada, siis vedelesime veidike mullivannis ja alustasime Lord of the Rings maratoniga (ikka extended versions, seega kokku 12 tundi). A-F-i pere läks juba pühapäeval ära, aga me Ylvaga otsustasime esmaspäevani olla. Teisipäeval oli plaan Götebrogi sõita ju, seega tahtsime korra ikka kodust läbi käia enne. A-F ise jäi veel sinna.
Teisipäeval läksime siis nagu plaan oli Lisebergi. Autoga sõit võttis pea 4 tundi, sest me sõitsime A-F-i metsamajaksesest ka läbi ja võtsime ta peale. Meil olid internetist ostetud piletid, ikka need kõige kallimad ja kõige paremad, millega sai igal pool sõita. Kuna me tellisime internetist, siis saime valida kolm ataktsiooni kuhu saime express pass'id, saime minna neile nii, et ei pidanud järjekorras seisma. Muidugi sai seda express pass'i iga atraktsiooniga ainult ühe korra kasutada, aga see oli täiega seda väärt. Nii lõbus oli lihtsalt kõndida mööda inimestest kes olid pool tundi järjekorras seisnud ja lihtsalt otse järjekorra ette kõndida.  Lisebergi lõbustuspargis olime siis terve päeva, kuni kella 23-ni, siis pandi see kinni. Sellele järgnes jälle üks pikk sõit koju. Me A-F-iga jäime tema metsamajakesse. Nüüd on plaan siin olla kuni reedeni, siis on midsommar. Ma tähistan midsommar'it oma vahetusperega, kuigi A-F-i pere kutsus mind küll enda poole selleks ajaks. Nad korraldavad ikka sellise traditsioonilise midsommar'i peo, kus tantsitakse ümber midsommarstång'i ja kõik. Aga arvestades seda, et ma pole oma vahetusperega pea nädal aega olnud, siis leidsin ikka et parem oleks nendega selle ühe rootslaste tähtsaima püha ajal olla.
Väga pikalt kirjutada ei viitsigi, lisan parem mõned pildid teisipäevast.

Liseberg'i sissekäik

Mina ja A-F ostsime suured
pulgakommid, mille ära söömisge
läheb ilmselt terve suvi.

Göteborg ülevalt vaaterattalt.

Meie läbimärgadena peale Kålleradol sõitu.

"Jänestemaa" sõit...ilmselgelt mitte
meievanustele mõeldud.

Liseberg ülevalt vaaterattalt.

Meie Kålleradol.

Jätkuvalt Kållerado.

Veel üks selfie tüdrukutega.

neljapäev, 11. juuni 2015

Viimane koolinädal

Väljasõit Fulltofta looduskeskusesse.
Esmaspeval olin kodus, ei teinud suurt midagi. Tuli välja, et meil vist ajaloo tund ikka oli, aga keegi ei teadnud sellest. 6 inimest olid siiski kuidagi tundi jõudnud, klassivend postitas pildi meie facebooki gruppi. Tegelikult mul oleks rootsi keele tund ka olnud, aga Katarina ütles et ma ei pea tulema.
Teisipäeval oli meil loodusklassiga väljasõit Fulltofta looduskeskusesse. Kogunesime kell 10 rongijaamas. Muidugi suutis meie rong hiljaks jääda, lausa 40 min. Me ei hakanudki seda ära ootama, sõitsime hoopis ühe teise rongiga Hööri. Sellest bussist millega me oleks pidanud edasi sõitma jäime maha ja järgmine läks alles tunni aja pärast. Me ei hakanud niikaua seal ka passima. Ylva (bio õps) viis meid oma autoga hoopis ära. Pidi küll kaks korda sõitma, seega osad said alguses oodata natuke aega Hööris. Looduskeskuses otsustasime oma plaane veidike muuta ja alustada lõunasöögiga. Väga tavaline toit siin rootsis...hot dogid. Kuigi keegi tegelikult ei ütle hot dog nende kohta. Kui küsida mis lõunaks on, siis vastatakse "korv" ehk siis vorstid. Seda ei mainita kunagi et sinna vorstide juurde käib ka hot dogi sai, ketsup, sinep ja Rootsi ning Taani puhul ka röstitud sibul, see on enesest mõistetav. Grillisime siis seal, nautisime päikest ja siis määrasime veidike taimi. Selleks me ju sinna tulime. Paksu taimemäärajaga töötasime seal, pole midagi eriti lihtne see. Paar tunnikest olime seal, siis kõndisime bussipeatuse juurde. Teepeal bio õps veel näitas erinevaid taimi ja rääkis nendest. Peaaegu kõik olid mulle eesti keelsete nimedega tuttavad, nüüd sain ka rootsi keelsed nimed teada.
Kolmapäeval olid meil inglise keele ja matemaatika tunnid. Me tegelikult midagi seal ei teinud, mängisime toolimängu (seda muusikaga ja siis pead toolile istuma kui muusika seisma jääb), rootsi keeles on selle nimi "hela havet stormar" mis tõlkes tähendaks "kogu meri on tormine" või midagi sellist, nimi pole tegelikult üldse mänguga seotud. Mängisime korra seda ja siis sõime rullbiskviiti ja jõime mahla. Ajasime niisama juttu. Olime seal mingi tunnikese. Ma käisin kooliassistendi juures ka, seekord siis oma rootsi keele hindel järel.
Vasakul Malmö Turning Torso ja paremal studenteni kastiauto.
Peale kooli sõitsin Kristiga Malmösse, mul oli alguses plaan minna perele äraminekukingituseks sirelit ostma, aga lõpuks ei viitsinudki seda aianduspoodi üles otsida. Aitasin Kristil hoopis tema sõbra jaoks kingitust otsida. Siis jalutasime veel niisama ringi ja käisime Subways söömas ka. Studenten ikka veel käib, Malmös sõideti suurte kastiautodega ringi.
Matemaatika eksami hinde sain ka teada ja see oli B, täpselt nii nagu ma arvasin. Kursuse sain ka B. Endal hea teada, aga ega ma seda hinnet kasutada ei saa, ei lase seda isegi mitte välja printida. Ma arvan et kooliassistent ei vaataks mind siis enam lahke pilguga kui ma veel ühe hindega tema juurde läheks.
Neljapäeval oli mul koolis matatund, sest minu mataõps leidis, et eelviimane koolipäev on just õige aeg selleks et alustada järgmise aasta matemaatikaga. Tund aega tegime siis seda ja sellega oli koolipäev läbi. Koolimaja on terve see nädal nii mahajäetud juba olnud. Praktiliselt täiesti tühi, ainult meie klass käib veel koolis...mingil määral, ega meil ka pool klassist kohale ei viitsi tulla.

pühapäev, 7. juuni 2015

Studenten

Neljapäeval mul siis kooli polnud. Hommikul kui endale hommikusööki tegin siis tuli minu üllatuseks host-vanaema meie poole. Ta tahtsis oma köögiassistenti tagasi (selline masin millega saab praktiliselt kõike teha mikserdamisest hakkliha tegemiseni välja), aitasin tal siis kõik selle osad üles otsida.
Mõtlesin, et ei hakka tervet päeva ka lihtsalt kodus istuma ja otsustasin Lundi sõita. Kristi ühines ka minuga. Rongi peal rääkisime eesti keeles ja siis piletikontrolör tuli küsima, et mis keelt me räägime. Ta teab üsna paljusid keeli, aga pole kunagi seda keelt kuulnud. Ja siis ta rääkis terve tee Lundi meile erinevatest keeltest. Muidugi sai kuulda ka neid klassikalisi küsimusi, et kas läti ja leedu keeled on sarnased eesti keelele ja kuidas meil vene keelega lugu on.
Lõpuks Lundis käisime mõnes poes ja siis fikatasime Espresso House'is. Eestis ma ei maksaks elu sees 8 euri tassi kohvi ja muffini eest, aga siin pole odavamalt saada eriti. Pealegi on sealne kohvi ja muffinid lihtsalt ülemõistuse head. Pärast nautisime veel pargipingil päikest ja ajasime niisama juttu.
Minu koolis oli kolmandikel neljapäeval studenten (lõpetamine). Hommikul oli koolis selline lõpuaktuse moodi asi, siis traditsioonide kohaselt joostakse kõik koos koolist välja, siis sõidetakse pool õhtut linna vahel suurtes kastiautodes ringi, lastakse kõvasti muusikat, tantsitakse ja juuakse. Ma nägin ka neid kui koju tulin. Siis sõidetakse veel uhketes sportautodes ringi (neid renditakse kõvasti studenteni ajal). Mia rääkis, et eelmine aasta olid lausa osad, kes helikopteriga linna kohal ringi sõitsid. Ühesõnaga, studenteni pealt kokku ei hoita. Minu koolis on veel traditsioon järve ääres ujumas käia peale kogu seda muud janti ja siis kõvasti pidutseda (pidutsemine kestab tegelikult kokku ikka mingi kuu aega, juba mais alustatakse sellega). Lõpuball on ka, minu koolis oli see juba eelmine nädal ära, aga paljudes koolides toimub see sellel nädalal. Lundis oli ka mingil koolil parajasti ball, uhkete autode ja kleitidega oldi seal pargi lähedal. Niipalju kui ma kuulnud olen, siis Norras on neil veel rohkem traditsioone ja pidutsemist kui siin, seal kutsutakse seda "russ'iks" aga ega ma nii kursis sellega mis seal toimub ei ole. Eesti gümnaasiumi lõpupeod jäävad igatahes kõvasti alla Skandinaavia omadele.
Rootsi studentenit saan äkki järgmine aasta omal nahal ka kogeda, sest klassikaaslased ikka räägivad, et ma võiks järgmine aasta nende studentenile tulla ja võin ka kastiautoga läbi linna sõita ja kui tahan siis isegi lõpumütsi endale tellida (mis on ülikallid). Eks näeb, vara veel mõelda mis järgmise aasta juunis saama hakkab, aga mul on siin ju nii häid sõpru kelle lõpetamisele hea meelega tuleks.
Reedel siis mul põhiliselt jälle tunde polnud, aga ma mingi poole üheteistkümne ajal läksin siiski kooli, sest pidin oma Maci ära andma...väga kurb...siis oli mul veel vaja mata eksami suuline osa ära esitleda. Peale minu olid seal veel kolm klassikaaslast. Lihtsalt tahvli peal tuli ülesanne ära lahendada ja seletada. No tegin ära selle, pärast jäin mõtlema mis juttu ma seal ajasin ja tuleb välja et ma vist mõtlesin ise uusi tegusõnu rootsi keeles välja, sest tuletistest rääkides ei saa rootsi keeles tegelikult öelda "ja nüüd ma tuletan selle siit", aga no üldiselt läks hästi, ma arvan. Vahet pole mis hinde ma saan ju nagunii. Siis pidin ootama kaks tundi, et rootsi keele õpsiga oma eksamist rääkida, kuna ma jäin tundi veidike hiljaks oma mata pärast, siis olin sunnitud rääkimise nimekirjas viimane olema. Aga sain B eksami, minu punktiskoor ületas muidugi kõigi teiste oma kõvasti. Kirjand olevat ülihea olnud. Muidugi mul vedas täiega teemaga ka, kirjandi hinne oli A, lugemine oli ka A, sõnavara osa sain B, kuulamise ja suulise samuti B, seega kokku tuli B, aga olen selle hindega üsna rahul. Nüüd pean veel vaatama kas saan oma rootsi keele hinde ka välja printida nii nagu kunsti hindega tegin.
Peale kooli läksin siis koju väljas oli super ilm, seega otsustasin jooksma ka minna. Kella seitsme ajal käisime all korrusel pitsat söömas (veab kui söögikohani pole rohkem kui kümme sammu vaja astuda). Siis kutsus A-F mu enda poole, kuna nad olid Sophia ja Ylvaga basseini ära puhastanud. Sellele pakkumisele ma küll "ei" ei öelnud. Neil on soojendusega bassein, seega vesi oli kõvasti soojem kui õhk, mingi 25 kraadi vist selleks ajaks kui ma sinna jõudsin. Ega me seekord väga kaua seal polnud, me Sophiaga läksime juba mingi kella kümne ajal koju.
Laupäeval oli üle 20 kraadi sooja, seega olime perega suvilas. Midagi erilist nagu teha ei viitsinudki, võtsin päikest seal ja grillisime. 6.juuni on tegelikult Rootsi päev, põhiliselt peaks olema nagu meie vabariigi aastapäev, aga tegelikkuses ei tähista suht keegi seda siin eriti. Pühapäeval käisime ka suvilas, aga siis polnud üldse nii mõnus ilm, seega tulime juba kella viie ajal koju ära.
Homme mul jälle tunde pole, teisipäeval on väljasõit, kolmapäeva ja neljapäeva kohta ei tea ma veel midagi ja siis reedel on aktus.

kolmapäev, 3. juuni 2015

Laseritega mängimine ja rulluiskudel hoki

Mu viimased maalid kunstitunnist.
Esmaspäeval kooli minnes juhtus A-F jälle minust mööda sõitma, seega sain nende auto peale, ei pidanud eriti palju kõndima ise. Muidu paljudel õpilastel on juba need valikainetunnid läbi, aga me Ylvaga mõtlesime ikka kunsti kohale minna, sain ikka oma viimased maalid ka enam-vähem valmis. Viimane ajaloo tund oli ka. Ega me seal midagi ei teinudki, kõigepealt jäi Lars 20 min hiljaks ja siis viisime oma õpikud ära. Iga õpilane pidi oma õpiku võtma ja siis kõik kõndisime rivis Larsi järgi. Ta muidugi tegi tervele koolile ringi peale selle asemel et otse oma tööruumi juurde minna. Viisime oma raamtud ära ja sellega oligi suht tund läbi. Joanna andis meile klassijuhatajatunni info ka siis juba ajaloo ajal edasi, sest ega ülejäänud klassil rohkem tunde polnud. Lars ikka küsis mult veel üle, et kas ma tahan ajalootunni eest hinnet ka, aga ma ütlesin et ei taha. Mul nagunii pole seal nii head hinded ja Eestis ma ei saaks seda nagunii kasutada. Aga ta ütles veel, et tore oli et ma aasta aega siin nendega olin ja tuletas mulle meelde et ta oktoobris Tallinnasse tuleb.
Rootsi keele tunnis tegin korra veel suulist eksamit, äkki õnnestub parem hinne saada kui see C mis ma kunagi märtsis sain. A-F kirjutas samal ajal raamatukogus oma kehalise esseed ja ta lõpetas suht samal ajal kui mina, seega saime temaga raamatukogus kokku peale tundi. Ta tahtis oma essee välja printida, aga raamatukogu printer oli katki, mõtlesime just kuidas siis nüüd selle välja prinditud saaks kui Lars koridoris vastu kõndis. Kuigi tal oli kindel soov minna kooki ostma, otsustas ta siiski meid aidata. Läksime tema tööruumi välja printima siis seda. Ajasime temaga veel üleüldiselt juttu, ta uuris palju ma Rootsis ringi olen reisinud ja kõik ja kumb on ilusam kas Kopenhaagen või Stockholm (Stockholm on ilusam) ja siis jõudis jutt juba Tallinna ja Riiani. Riia meenutab natuke Stockholmi, aga Tallinn on omamoodi. Siis otsis Lars arvutis Eesti kaardi välja, et ma saaks talle näidata kus ma elan. Ta veel kiitis mu rootsi keelt ka, et ühe aastaga ikka keele nii hästi selgeks saab. See on lihtsalt nii kirjeldamatult hea tunne kui sulle tullakse ütlema, et su rootsi keel on muljetavaldavalt hea. Igatahes jah, A-F sai oma paberi välja prinditud, peale meid tuli keegi teine Larsiga rääkima, seega ei teagi kas ta sai lõpuks endale oma koogi osta või mitte.
Teisipäeval oli meil klassensdag ehk siis klassipäev. Meil tunde polnud, saime ise otsustada klassiga mis me teha tahamed. Käisime Malmös Laserdome'is laseritega mängimas. Kell 10.45 viskas A-F-i ema meid rongijaama ära. seal oli klassiga kogunemine ja kella 11 ajal võtsime rongi Malmösse ja sealt siis bussiga veel edasi Laserdome'ini. Kool maksis meie transpordi kinni, mängude eest pidime ise maksma, aga 80 kr kahe mängu eest pole just eriti palju. Pole vist vaja mainidagi, et see oli ülilõbus, ületab kindlasti kõik tavalised teisipäevad koolis. Pärast läksime kõik terve klassiga Joanna (meie klassijuhataja) juurde lõunat sööma. Tal on küll üsna väike korter seal Malmös, aga mahtusime kõik kuidagi ära. Mängisime veel mingied lauamänge ja sõime ning kella 16 ajal sõitsime rongiga koju tagasi.
Kolmapäeval jäin rootsi keele tundi hiljaks, sest hommikul läks A-F-il jubekaua aega kodust tulemisega. Aga ega meil nagunii oli asendusõpetajaga tund, sest Katarinal oli ülikoolis oma taani keelega midagi. Ta õpib taani keele õpetajaks ka. Siis kehalise tunnis saime valida mis teeme, valida oli jalgpalli, võrkpalli ja rulluiskudel hoki vahel. Otseloomulikult valisime sõpradega rulluiskudel hoki. Ega meid väga palju polnud kes selle kasuks otsustasid, enamus poisid võtsid jalgpalli, lõpuks olime kuus tüdrukut ja neli poissi seal hokit mängimas. Ma ei viitsinud kaitsmeid peale panna (väljaarvatud kiiver) ja õnneks kukkusin ka ainult ühe korra. See kukkumine oli väärt seda, sest suutsin ikka värava ära blokeerida. Väga lõbus mäng oli, aga kuna mul olid lühikesed püksid jalas ja pikki sokke ka polnud, siis hõõrusid rulluisud parema jala katki. Rootsi keeles on selliste villide jaoks sõna "skavsår". Põhimõtteliselt on meil järgmise nädala kehalise tund vabatahtlik, Lisa on seal ja kui on keegi kes tahab tulla, siis võib tulla ja midagi teha. Me mõtlesime oma hokigrupiga küll et võiks järgmine nädal seda korrata.
Inglise keele tunnis arutasime veel fimi kohta natuke ja see oli kõik. Ma sain oma inka eksami hinde ka teada ning tuleb välja, et sain kõikides osades A. Selle üle olen muidugi väga õnnelik, kahju ainult, et oma inglise keele A-ga Eestis midagi peale pole hakata. Matas tegid osad oma suulist eksamit, mina teen seda reedel. Homme meil kooli pole ja reedel ka oleks muidu vaba päev, aga mina pean oma mata ja rootsi keele pärast ikka kohale minema. Bioloogiasse tööd tegema ma hommikul ei viitsi minna. Oma Maci pean ka koolile tagasi andma.

pühapäev, 31. mai 2015

Helsingør ehk käisin Taanit avastamas

Neljapäeval oli juba selline kuidagi ülenurga koolipäev. Mata tunni ajal oli jalkavõistlus. Loodusklass ühiskonna klassi vastu, me kaotasime. Igatahes sai tunnike õues värske õhu käes istuda ja päris lõbus oli ülejäänud klassiga kaasa elada ja mängu jälgida. Põhiliselt päeva ainuke tund oli bioloogia tund, mis toimus keemia tunni asemel. Teistel tuleb nüüd järgmine nädal bioloogias töö, aga mina ei viitsi seda kaasa teha. Füüsika tund jäi meil täna ära, erilist põhjust selleks ära jätmiseks küll polnud, aga kuna on aastalõpp ja enamus hindeid juba väljas, siis pole enam vaja tunni ärajätmiseks põhjust.
Üks naljakas juhtum ka sellest päevast, istusime raamatukogus ja ma rääkisin parajasti läpakas eesti keeles mõne sõbraga, kui järsku tuli korvpall teemasse. Selle peale hakkas klassivend seljataga naerma...mis asi see "korvpall" veel olema peaks? "Korv" tähendab nimelt "vorst" rootsi keeles. Üleüldse on alati väga naljakas kui nad juhtuvad mingit eesti keelset teksti lugema, sest nad hääldavad kõike nii valesti. Muidugi mina peaks selle koha pealt muidugi oma suu kinni hoidma, sest kes teab kuidas minu rootsi keel veel alguses kõlas.
Reedel koolis midagi erilist ei teinud. Ajalootunnis ei teinud me midagi, istusime ja rääkisime lihtsalt, Lars lasi youtube'ist mingeid videosid. Üsna mõtetu oli nii vara kooli minna, tunni lõpetasime ka 40 min varem ära, või no ega aru polnud saada et tund lõppend oleks, me ei teinud nagunii seal midagi, Lars lihtsalt läks minema.  Rootsi keele tunnis tegime rollimänge, seega suht näitlemise tund, päris lõbus oli tegelt. Peale tunde ootasin veel kuni mu ülejäänud klassil inglise keele tund lõppeb ja siis läksime Ylva, A-F-i ja Sophiaga minu poole. Meil tuli lihtsalt plaan kaneelisaiakesi küpsetada ja mõeldud tehtud. Istusime minu pool kuni mingi kella kuueni. Siis käisime me Ylvaga jooksmas ja õhtul otsustasime veidike A-F-i pool istuda. Koju jõudsime Ylvaga (ta ööbis minu pool) kunagi kella ühe ajal, aga A-F elab ainult 2 min kaugusel, seega see maa pole just eriti raske maha kõndida.
Laupäeval sõitsime me Ylvaga Taani. Võtsime rongi Helsingborgsse ja sealt praamiga Helsingøri. Praamisõit võtab ainult 20 min ja pole eriti kallis ka. Helsingør on väga kena linnake tegelikult. Käisime seal alguses lihtsalt poodides ja vaatasime tänavate peal ringi. Selline tunne tuli poodides peale nagu oleks jälle vahetusaasta algus. Sa saad nagu midagi aru mis räägitakse, aga mitte piisavalt ja siis ei jää muud üle kui naeratada ja noogutada kui just ei taha inglise keeles üle küsida. Taani keelset teksti on lihtne lugeda, saab mõttest aru küll, aga kui rääkimas kuulata siis on raskem aru saada. Sõime siis taani kuulsaid pølse'sid ka. Need on põhimõtteliselt nagu hot dog'id, aga sul on kõik eraldi taldriku peal ja siis tavaliselt on lisaks sinepile ja ketšupile ka röstitud sibul.
Olime kultuursed ka, käisime Hamleti lossis. Tegelikult on selle lossi nimi Kronborg, aga see on see loss kus Shakespear'i Hamleti tegevus toimub. Palju turiste oli seal. Vahepeal sai rootsi keelega hakkama, vahepeal oli vaja inglise keelt kasutada. Seal oli päris palju selliseid renessanssi stiilis ruume ning väike kabel. Maa all olid veel kasematid ka, mida kasutati vanasti laoruumide, vangla kui ka sõja ajal punkrina. Veel oli seal suur Holger Danske kuju, mis on taanlaste kangelane. Legendi kohaselt tuleb Holger Danske neile vajaduse korral appi, kui Taanit oht ähvardab. Üsna oluline tegelane neile.
Kella nelja ajal tulime praamiga tagasi ning Ylva tahtis veel Väla Centrumist ka läbi käia. Ega me seal väga kaua olla ei jõudnud, kuna kell kuus pandi see juba kinni. Siis sõitsime rongiga koju tagasi, jalad olid mõlemal nii läbi juba. Kodus tegime endale õhtusöögi ja siis sisustasime ülejäänud õhtu teleka ees vedelemise ja filmi vaatamisega. Mia oli tööl sel õhtul ja Jerry ning Gabbe otsustasid suvilas telkida, seega olime kahekesi.
Pühapäeval midagi suurt polegi jõudnud teha, hommikul magasime poole lõunani ja siis läks Ylva kella kolme ajal rongi peale. Täna on muuseas Rootsis emadepäev, meie peres seda aga eriti ei tähistata, Mia pole ise koduski täna. Tal on täna jälle selline 10 tunnine tööpäev.

Sophia, mina ja A-F mulle puhumas. Sest miks ka mitte.

Mina ja Ylva praami peal.
Mina ja Ylva Helsingøri tänaval.


Taani pølse

Tee lossini

Kronborg't loss ise

Sees üks suurte maalidega ruum

Käik alla kasemattidesse

Taanlaste kangelane Holger Danske

Lossi sisehoov

Kahurid

Vaade merele lossi juurest.

kolmapäev, 27. mai 2015

Võitsimegi Eurovisiooni ära

Seal puulatvade taga on näha Eslövi kirik. Ma isegi ei tea
miks ma selle pildi tegin, lihtsalt igav oli kultuurimajast
koju kõndides.
Mis siis vahepeal uudist? Jamh, ilmselt kõige suurem uudis on see, et Rootsi võitis ju Eurovisiooni. Laupäeva õhtul oli küll siis meeleolu laes. Sain ka teada, mis tunne on kui minu riik Eurovisiooni võidab. Aga ega see võit minu elu siin eriti ei muuda, seega ega see midagi nii üliolulist ka pole, paar päeva meedias lihtsalt muud ei näe kui uudised Månsi kohta.
Esmaspäeval koolis midagi erilist ei teinudki, kui rootsi keele töö välja arvata. Kunstis maalisin ja ajaloos vaatasime filmi. See rootsi keele töö oli tegelikult raskem kui ma oleks osanud arvata. Õnneks oli kogu asi valikvastustega, seega seal, kus mul tõesti õrna aimugi polnud, mis see õige vastus võiks olla, sain siiski kõhutunde järgi hoopi ristikesi laduda.
Teisipäeval oli mul hommikul rootsi keele eksami lugemise osa. See algas mul 8.30, seega oma füüsika ega bioloogia tundi ma ei läinud. Mul oleks pidanud tegelikult kella 12-ni aega olema seal kirjutada, aga kuna sain teada, et minu klass alustab mata eksami suulise osaga, siis tulin sealt juba 11-ajal ära, et mata tundi jõuda (jõudsin kõik ilusti valmis, midagi selle pärast tegemata ei jäänud). Mata suulise eksami esimese osa tegime ära. Ja kuidas see siis välja nägi? Oli mingi 4 erinevat sorti ülesannet ja õpetaja jagas need laiali, siis istusime gruppides (nendega kes said sama ülesande) ja lahendasime need ära. Kuna meil oli ainult 45 min tund, siis täna rohkem ei jõudnudki. Nüüd teine osa on see kus pead lihtsalt grupis (mingid neljased grupid kus igaühel on erinev ülesanne) selgitama kuidas sa ülesannet lahedasid. Hinnatakse matemaatilist sõnavara, lahendamiskäiku jne. Ei tohiks väga raske olla. Ma teen selle suulise esitluse ilmselt järgmine nädal, osa alustavad juba sel nädalal.
Kunstitund jäi meil teisipäeval ära, sest Annika oli hambaarsti juures, seega saime poolteist tundi oodata enne inglise keele tundi ja seal me ka midagi erilist ei teinud, vaatasime Fight Club'i. Ma olen seda filmi juba näinud, seega polnud minu jaoks eriti huvitav.
Kolmapäeval oli mul terve päev rootsi keelt. Hommikul enne tunde käisime Ylvaga veel Annikaga (kunsti õps) rääkimas, sest tuleb välja, et meil vist polegi rohkem kunstitunde jäänud. Siis oli mul tavaline rootsi keele tund ning kell 12 algas juba järjekordne eksami osa, paar tundi kirjandi kirjutamist. Meil oli valida nelja teema vahel ja ma võtsin "Kõik minu keeled". Ma kirjutasin kokku mingi 600 sõna, vahepeal läksin vist veidike teemast välja, aga üldiselt polnud hullu. Nüüd on selle rootsi keele eksamiga vist ühel pool, sest Katarina ütles, et need kes juba varem on suulise osa ära teinud ei pea seda uuesti tegema, ja minul on see ju tehtud.
Nüüd ma ausalt öeldes ei teagi mis plaanid meil siin koolis järgmiste nädalate jooksul on, Kõik räägivad erinevat juttu, niipalju on vist kindel, et homme hommikul on mingi jalkavärk, seega mata tund jääb meil ära, keemia tunni asemel on meil homme bioloogia. Järgmine nädal peaks teisipäeval olema mingi klassipäev, seega me sõidame kuhugi väljasõidule...vist. Viimase nädala esmaspäeval tahtis vist bioloogia õps ka kuhugi väljasõidule meie loodusklassiga sõita. Ühesõnaga suht segane värk, ei tea mis ja kuna toimub, aga eks jooksvalt vaatab mis tunnid mul veel jäänud on ja kuna. Nagunii nendes tundides kus hinded väljas ei tee me muud kui vaatame filmi või midagi sellist.

laupäev, 23. mai 2015

Ma suutsin haigeks jääda

Teisipäeva õhtul vaatasin muidugi Eurovisiooni, keegi teine mu peres polnud sellest eriti huvitatud, seega vaatasin üksi. Üleüldiselt läheb Eurovisioon rootslastele palju vähem korda kui nende oma Melodifestivalen, aga ma saan ka täiesti aru miks. Üks asi mis mulle kohe selle Eurovisiooni ülekandega silma hakkas on see, et siin ei ole mingeid subtiitreid all. Inglise keelt oskavad kõik, seega ei nähta vajadust seda tõlkida. Muidu olid kaks rootsi kommentaatorit ka, aga ega nad nii väga palju ei rääkinud. Hoidsin ikka Eestile pöialt, nii hea meel oli kui nad ikka finaali said.
Kolmapäeval rootsi keele tunnis tegime mingied rääkimisharjutusi. Kehalises saime ise valida mis teeme, kuna meid Amenaga ja Shogofaga jalgpall väga ei ahvatlenud, siis otsustasime pigem metsa jooksma minna. Pärast lobisesime veel õpetajaga 10 min, lihtsalt rääkisime mis suvel plaanis teha on ja nii. Inka tundi meil polnud ja matas kordasime otseloomulikult.
Õhtu sain ma sisustatud sellega, et seletasin facebookis matat kõikidele sõpradele. Ise ei viitsinud väga palju eksamiks korrata, ma leian et kuna olen aasta jooksul terve õpiku läbi lahendanud, siis pole väga midagi enam teha vaja.
Neljapäeval oli siis see mataeksam, see oli kahes osas ja kestis kokku 4 tundi, seega tavalisi ainetunde meil sel päeval polnud. Kõik olid nii närvis enne eksamit, lahendasid veel paaniliselt viimaseid ülesandeid ja nii. Ma aga istusin seal nagu vana rahu ise, mul polnud absoluutselt mingit närvi sees. Ilmselt kellelgi poleks kui on teada et see hinne mis sa saad ei loe eriti. Tegelikult ma arvan et mul läks üsna hästi, kuigi eksam oli päris raske, paar kõige raskemat ülesannet jäid ainult tegemata, aga ma arvan et vähemalt C peaks kätte saama. Muidugi mina suutsin täpselt selleks ajaks haigeks jääda, seega istusin seal oma nohuga neli tundi ja käisin kõigile oma pideva nina luristamise ja nuuskamisega närvidele.
Reedel otsustasin siiski kooli minna, hoolimata sellest et ma haige olin. Mul oli ainult kaks tundi, seega mõtlesin, et kannatan ära. Ajaloo tunnis rääkisime alguses natuke Venemaast peale teist maailmasõda ja siis vaatasime ühte saksa filmi. Rootsi keele tunnis korasime eksamiks. Katarina küsis mult kuidas on "identifiera" eesti keeles ja ma pean ausalt üles tunnistama, et mul lihtsalt ei tulnud see sõna meelde, pidin google translate'iga selle ära tõlkima et teada saada et "identifitseerima" on see eesti keeles. Tunni lõpus ta uuris meilt et mis meil siis täna õhtul plaanis on, enne kui ma midagi öelda jõudsin ütles ta mulle, et minul pole valikut, mina lähen koju, joon teed, istun voodis ja saan terveks. Seega seda ma tegingi, terve reede õhtu, laupäeva ja ilmselt pühapäeva ka.

teisipäev, 19. mai 2015

Esimesed hüvastijätud

Kurb pealkiri, aga ega need hüvastijätud pole kunagi toredad. See millele ma siis nüüd "head aega" pidin ütlema oli tantsimine. Laupäeval olid siis viimased showd. Üllataval kombel polnud ma kordagi enne esinemist närvis, aga nüüd kui ma järele mõtlema hakkan, siis ma pole siin juba tükk aega enne mingit esinemist/esitlust närvis olnud. Eestis küll tuli peaaegu alati närv sisse, järjekordne hea asi vahetusaasta juures...esinemisnärvist olen lahti saanud.
Üks naljakas asi ka nende esinemiste juures, kaks korda üks kutt kes minu kõrval seisab meie kavas astus mulle jala peale. Kuna me tantsime paljajalu, siis see pole mitte vähe valus kui keegi sulle jala peale hüppab, aga suva see. Ta tuli pärast mulle vabandama, et ta mulle jala peale astus...jälle. Naljakas oli see selle pärast, et ta tegi seda inglise keeles...mis on imelik arvestades seda, et veel neljapäeval rääkisin ma temaga rootsi keeles. Kust see inglise keel siis järsku tuli? Ei tea.
Pärast etendust otsisin siis Timothy ka üles, et talle veel aitäh öelda kõige eest jne. Jäime veidikeseks rääkima ja ma ütlesin midagi selle kohta, et tuleks hea meelega järgmine aasta ka tema trenni, aga ei saa, sest lendan ju koju Ta mingi et, ahaa tagasi ühendriikidesse? Jah, The United States of Estonia. Ja siis ma rääksin talle kogu loo väikesest Eestist. Ta vist korra nimetas mind ühes trennis ka ameeriklaseks, aga siis ma mõtlesin, et ta ajas lihtsalt sassi. Tuleb välja aga et ta arvas et ma olengi USA-st. Ega ma ei eeldagi et kõigile ühekordse mainimisega meelde jääks kust ma pärit olen. Nüüd ta igatahes teab.
Kõndisime Bellaga Medborgahuset'ist välja kui ta järsku ütles: "Appi mulle jõudis just kohale, et sa ei tulegi sügisel tagasi tantsima." Kahju oli talle ka nüüd "head aega" öelda, eriti kuna nüüd just see viimane nädalavahetus sai juba palju aega koos veedetud. Igatahes jah, sai juba ühele võrdlemiselt suurele osale mu vahetusaastast "head aega" öeldud laupäeval. See on palju raskem kui tundub. Eestis mingi kooli lõpetamine või midagi sarnast pole üldse sama mis vahetusaasta jooksul selle tegemine. Eestis ei tundu see üldse nii lõplik, seal on alati võimalus neid inimesi veel kohata jne. Siin aga ma pole kindel kas ma näen neid inimesi (peale lähedaste sõprade ja vahetuspere muidugi) veel enam. Tahaks uskuda küll, aga ei tea. Ma pole küll kindel kas te aru saate mida ma mõtlen, aga lühidalt kokkuvõetes on vahetusaasta hüvastijätud hoopis teine teema kui kodused hüvastijätud.
Nüüd aga edasi pühapäeva juurde...jamh, ma ei teinud midagi erilist, istusin lihtsalt terve päeva kodus.
Esmaspäeval saatsin hommikul oma kunstiõpsile selle essee ära, mille ma ühe kunstniku kohta kirjutasin. Ta kirjutas vastu ka, et kuna mul nüüd on kõik tööd tehtud ja tegin selle essee ka ära, siis ma saan kursuse hindeks A. Tunnis alustasin uue maaliga. Ajaloos otsustas Lars meile "mängutöö" teha. Kolm lehekülge küsimustega millele pidime vastama, aga ta ei võtnud lehte pärast ära ja me võisime internetti kasutada, seega see polnud eriti raske. Ta ütles mulle, et ma võin eesti keeles kirjutada, kui tahan, sest tema oskab ju kõiki keeli. Ma siiski ei teinud seda, sest lihtsam on teha rootsi keeles kui kõik teised teevad rootsi keeles. Poisid tahtsid muusikat kuulata, seega nad panid kõlaritest muusika käima. Pärast kui klassiga neid küsimuste vastuseid arutasime, siis Lars vahepeal lihtsalt ei suutnud naeru tagasi hoida. Pole lihtne üritada Vietnami sõjast rääkida kui The Beatles "Can't Buy Me Love" samal ajal käib.
Rootsi keele tunnis harjutasime järgmise nädala eksamiks. See küll pole riiklik eksam (see oli juba märtsis ära), see mis mul nüüd tuleb on lihtsalt koolieksam, aga kui ma selle ära teen, siis saan ikkagi paberi mis tõendab mu rootsi keele oskust. Igatahes kuna ma töötan kiiremini kui ülejäänud õpilased seal klassis, siis lubas õps mul tund aega varem ära minna, sest mul oli töö valmis, ta vaatas selle juba üle ka, ja mul polnud lihtsalt midagi muud seal teha.
Teisipäeva hommikul oli meid füüsika tunnis väga vähe. Alguses ma olin oma looduseklassist ainus, aga õnneks tulid Ylva ja Shogofa ka. Bio tunnis olime siis jah kõigest kolmekesi, tegime praktilist tööd. Matas saime oma eelmised tööd tagasi, mul läks päris hästi ja siis kunsti tunnis tegin selle saviskulptuuri täiesti valmis. Ilmselt mingid õhumullid olid ikka sisse jäänud, sest ahjus läks see katki, aga liimisin selle tagasi kokku ja värvisin ära, nüüd on ainult õrnalt ühte jutti seal taga pea peal näha. Annika andis mulle kasti ja mullikilet ka, et saaksin selle koju tuua. Mu käsi oli muidugi selle paki tassimisest väsinud juba enne kui koolimajastki välja jõudsin. Inkat mul täna polnud, sest need kes eelmine nädal suulise eksami ära tegid ei pidanud tundi minema.

reede, 15. mai 2015

Kaks vaba päeva ehk siis tantsimine hommikust õhtuni

Üks mitte just kõige suurepärasem
pilt reedesest "genrep'ist"
Teisipäeval koolis midagi muud erilist ei olnud, välja arvatud see, et mataõps tegi meile väikese minitöö (mida ma oskasin...vähemalt enda arvates) ja inkaõps otsustas juba eksami suulise osaga alustada. Suulist osa tehakse igas aines tunni ajal ja sellele pole pandud kindlat aega nagu ülejäänutele eksamiosadele. Siiski poleks keegi osanud arvata, et me juba teisipäeval sellega alustame, me mõtlesime et ikka peale kolmapäevast kuulamist ja lugemist. Mina olin ka nende seas kes juba see teisipäev ära tegid suulise osa. Me saime 15 min, et ette valmistada ja siis 15 min et rääkida. Ma olin paaris koos Fredrikuga ja ma arvan, et meil läks suht hästi. Teemaks oli austus ja respekt.
Kolmapäeval oli meil terve hommikupooliku inka tasemetöö. Kõigepealt oli lugemise osa, millega sain enam-vähem hakkama, kõige hullem polnud. Siis oli kuulamise osa, mis oli täielik hullumeelsus. Seal vuristati mingi intervjuu nii kiiresti ette, et väga raske oli jälgida. Tekst oli üsna segane ja ümber nurga räägitud ja vastuste üleskirjutamiseks ei jäetud piisavalt aega. Ühesõnaga jamh, kuulamine enam nii hästi ei läinud, aga eks ma andsin endast parima.
Ülejäänud tunnid jäid ka ära, väljaarvatud mata, sest kuna meil järgmine nädal on matas tasemetöö, siis Göran ikka tahtis 40 min integraalide kordamist teha. Lõpetasime mingi kella 12 ajal ja ma sõitsin peale seda Lundi, sest mul oli plaanis veits shoppamist teha. Ma ei viitsinud kuhugi kabuamajja sõita, käisin lihtsalt Lundi kesklinnas poodides ringi. Seal on suht kõik olemas mida vaja.
Neljapeval oli Kristi Himmelfartsdag ja see on Rootsis punane püha, seega vaba päev. Seda tähistatakse 40 päeva peale lihavõtteid ja see on see päev kui Kristus taevasse läks. Tegelikult pole rootslased ju praktiliselt üldse usklikud, aga vabad päevad meeldivad kõigile, seega me tähistame selliseid religiooniga seotud pühi.
Reede oli samuti vaba päev, siis oli klämdag. Klämdag on päev mis jääb nädalavahetuse ja mõne püha vahele ja see on ka vaba päev, sest kellele ei meeldiks vabad päevad. Seega jah, klämdag'il muud põhjendust polegi kui lihtsalt see, et kui juba neljapäev vaba on, siis anname reede ka, kes see ikka viitsib üheks päevaks kooli või tööle tulla. Naudime siis pigem pikka nädalavahetust.
Minu jaoks aga olid nii neljapäev kui ka reede vägagi sisustatud päevad, nimelt algasid meie tantsushowd. Neljapäeval kell 12.00 oli kogunemine, siis rääkis Anette meile kõigest üldisest ja tegime lõputantsu proovi. Kell 14.00 algas "genrep" mis on siis nagu peaproov. Seekord saime tunni ajaga valmis, eelmine nädal läks sama asja peale kolm tundi. Siis kell 16.30-17.30 oli paus, mille jooksul käisin kodus lõunat söömas ja siis õhtul oli show, mis kestis umbes kella üheksani.
Reedene päev oleks plaanikohaselt olema sama nagu neljapäev, aga ma ei viitsinud kella 12-ks kohale minna, see alguse värk polnud midagi nii olulist, läksin hoopis kell 14.00 genrepi ajaks. Peale "genrep'i" tahtis Tim veel oma gruppidega proovi teha, et veel viimase minuti lihve anda tantsule, see võttis kokku mingi pool tundi. Siis käisin kodus lõunat söömas, kuna me Timiga veel proovi tegime siis mul polnud aega et 17.30 juba sinna kohale minna, läksin alles 18.30, täpselt show ajaks.
Homme on veel kaks showd ees, siis proovi enam pole, kohe kell 2 alustame esimese showga. Pühapäeval on mul täiesti vaba päev, ei mäletagi enam kuna mul üks selline viimati oli.

esmaspäev, 11. mai 2015

Veel mõned pildid ja video Stockholmist

Müts maha Jonatani ees, kes need suurepärased fotod ja selle video on teinud.